Saate kuulaja on ehk tähele pannud, et taustal on omajagu müra. Ma ei hakanud tegelema müra summutamisega, kuna istusime ikkagi kohvitootmise juhtruumis. Meie seljataga surisesid mitu kõrget ja nuppe täis kappi. Minu mäletamist mööda oli ühel kapil ka ekraan, kus paistsid keerulised sümbolid ja numbrid. Juhtruumi teises seinas olid kolm kohvimasinat ja nende juures ilmselt kohviveski ja kohvimasina suurune kohvi röstimise aparaat.
Juhtruumist väljudes sattusin suurde laohoonesse, kus oli kõvasti kohvikotte ja ühes seinas kogu kohvitootmise masinavärk.
Siin pildil on masinavärk
Ja siin näitab Mart Roosmets mulle kohviladu. Õigemini roheliste kohviubade ladu.
Pikk kirjeldus on selgituseks saates kõlanud võimekale ja nunnule kuvandile, mis minul tekkis.
Kohviäri on mulle ammust aega huvi pakkunud ja vahel seistes poe kohviriiuli ees mõtlen, et kes küll kõiki neid kohvisi toodab ja kust nad kõik tulevad. Sageli on paljud kohvimargid välismaiste nimedega ja kirevate pakenditega, mistõttu eestikeelsed torkavad silma.
Caffebo lugu on pikk areng ja kohviröstimise maailma ilmselt muudmoodi ei saagi siseneda, kui suure teadmiste pagasiga. Äriklientidele kohvi tarnijast kujunes välja kohvitootja, kes mitte ainult ei vii kohvisi kohale, vaid ka toodab ise täpselt sellise kohvimaitse, nagu soovitakse. Kohviubade tundmine ja saadavus on üks kohviäri murelikke kohti aga ilmselt ka üks põnevamaid. Kohvimaitsed on väga erinevad ja kuulates Mardi juttu, tekkis mul seos kohvide ja veinide vahel. Peened nüansid loevad väga palju ja teadlikkusel kohviubadest on suur mõju kohvitarbimisele.
Pean tunnistma, et Eesti kohvitootmised ei tee ülemäära palju turundust ega brändikommunikatsiooni. See on kindlasti kahetsusväärne seik, sest kohviriiul on armutu ja sageli on raske tuvastada mõnda eestimaist toodet. Selle saatega siin soovin anda oma pisikese panuse ja teavitada kuulajat ühest võimekast ja andunud eestimaisest kohviröstikojast.
Suured tänud võõrustamast ja selgitamast Mart Roosmets, Caffebo juhatuse liige.
Kummalisel kombel on saatus mind viinud kokku mitme investeerimisalase ettevõtmisega. Starfish Academy on üks nendest, sisaldades endas palju enamat, kui investeerimistarkus. Kuulates Vallo Arumäe lugu, saab selgeks, et inspiratsioon ja sellest tekkivad plaanid on ettevõtte loomisel peamised. Mitmes saates ja mitme ettevõtte puhul olen näinud sädet silmades, mis justkui hoiab kõike minemast nii, kuidas on parim.
Starfish Academy on klubiline ettevõtmine, kus liikmed arenevad aegamööda, omandades rahatarkust ja muid teadmisi. See lähenemine on tõhus seetõttu, et kellelegi ei lubata üleöö ratsarikkaks saada ega majavõlga kinni maksat järgmise kuu lõpuks. Liikmed läbivad koolitusi ja mentorprogramme ning töö tundub olevat suunatud rohkem isiksuse arendamisele rahatarkuse ja ettevõtluse võtmes.
Sotsialismilt kapitalismile üleminekul näeme mitmesuguseid inimesi. Ühed omandavad uued oskused koheselt, teised liiguvad lihtsalt vooluga kaasa ja kolmandad püüavad hakkama saada. Kuna rahatarkus ei ilmne üleöö kellegi pähe, siis kodu on peamine hoiakute kandja. Olen kohati kade noorele põlvkonnale, kel puudub vajadus algtõdesi nullist selgeks õppida. Starfish Academy asutaja ja eestvedaja, Vallo Arumäe öeldud sõnad kõlasid umbes nii: "Kui mina seda oskan, siis miks hoida kõike ainult endale?". Siit tulebki Starfishi peamine ärilugu: aita teisi, jagades oma rahandustarkust.
Huvitav lugu on Starfishi ehk meritähega. Kuna see on osake nimest, siis mulle tundus, et suuremat mõtet seal taga pole. Saates selgitas Vallo, et tegu on omalaadse juhtimissüsteemiga, kus käsundus ei toimi ülalt alla, vaid iga "meritähe jalg" otsustab ise, kuidas ühisele eesmärgile lähemale jõuda. Ma olen sellisest süsteemist palju kuulnud räägitavat, aga pole kordagi kohanud sellist firmat, kus see oleks kasutusel.
Turundus käib neil peamiselt läbi sotsiaalmeedia, aga nagu Vallo saates ka mainib, siis suust suhu reklaamil on suur osakaal. Ma pakun, et inimeste omavahelised vestlused on suurema osakaaluga, kui sotsiaalmeediaturundus, aga üks ilma teiseta ei töötaks. Küllap kuulab huviline sõprade ja tuttavate käest eelinfot ning sellel foonil hakkab märkama ka sotsiaalmeediapostitusi. Siiski on sotsiaalmeedia nende igapäevases töös väga olulisel kohal ja turunduseelarve suurusjärgu saad teada siis, kui saate hoolikalt lõpuni kuulad 🙂
Aitäh saatesse tulemast Vallo Arumäe, Starfish Academy asutaja ja eestvedaja.
Vallo Arumäe ja Uku Nurk peale Ärisaate episoodi salvestamist.
Käisin külas Eesti tuntuimal minipannkookide tegijal ja püüdsime avada nende ärilugu. Saade on huvitav ja põnev on jälgida Kookeri elu ja tegemisi. Aitäh Tiina Sokolova ja Edith Mihkelson. (more…)
Olin külas Flowbase kontoris ja rääkisin juttu Olev Tehveri, Flowbase kaasasutaja ja tegevjuhiga. Juttu tuli nende põnevast teenusest, mis on suunatud tööstusettevõtetele ja startupi rõõmudest ning muredest. (more…)
Mind on alati köitnud see, kuidas saab väiketootmine oma toodangu poodidesse. See vähemalt tundub suur ja keeruline asi olevat ja ilmselt on ka. Must Küüslauk, ehk Must Umami, nagu nende viimane logo viitab, on täpselt sellline näide. Musta küüslaugu tootmine toimus seal samas, kus me saadet salvestasime. Mitte küll samas ruumis aga kohe kõrval ruumis ja pealtnäha mingeid ülisuuri toomise seadmeid näha polnud.
Just - see on lihtsalt musta värvi küüslauk, mis maitseb nagu küüslaugumaitseline banaan. Ma teen vist natuke liiga, aga sellel näitel on oma tõepõhi all. Nimelt on küüslaugus sama palju magusust, kui banaanis. Nii nad räägivad. Kui oled musta küüslauku maitsnud, siis tead, millest ma räägin. Oma olemuselt on tegu väga lihtsa tootega. Kuigi ta pole Eestis endiselt veel liiga tuntud, siis maailmas teatakse musta küüslauku küll. Eriti hästi teavad musta küüslauku ilmselt gurmaanid ja kokad. Mis seal salata - alles hiljaaegu tegin sea kontidest puljongit ja lisasin natuke musta küüslaugu pulbrit hulka. Ta annab mingi esmapilgul hoomamatuna tunduva sügavuse ja maitsetäiuse, sealt ilmselt tulebki Musta Küüslaugu praegune nimi: Must Umami. Omast kogemusest soovitan seda õige natukene lisada - nii tuleb puljongi enda maitse paremini esile. Seda võiks nimetada ka hea puljongi salajaseks komponendiks.
Ma arvan, et poodide ostujuhid hindavad Mustas Umamis just erilisust, lihtsust ja loomulikult ka omamaist päritolu. Lisaks on osa toodangust ka mahe. Poodide lettidel tundub tegu olevat puhta Eesti asjaga, kuna pakend on meiepärane ja raskesti hääldatavaid sõnu ei kasutata. Siin on ka üks põhjus, miks ma nimetan saates Margust musta küüslaugu maaletoojaks. Iga uus toiduaine peab esmalt omaseks saama ja alles seejärel hakatakse seda hindama. Ma pean siin silmas laiemat publikut.
Nagu Marguse jutust selgub, siis väga keerulist ja pisarateni rasket kadalippu seal polnud. Poed on Musta Umami kenasti vastu võtnud ja tundub, et ta on seal kogu aeg olnud ja saab alati olema. Toidupoe puhul on pidev saadavus väga tähtis, sest palju oste tehakse varasema kogemuse baasil.
Milline see on, ma ei tea. See pole mingi termin, vaid minu nägemus Musta Umami eduloost. Toiduainete suurtootjate toodete sisse arendatud must küüslauk on minumeelest väga hea näide aktiivsest turundusest. Suuremate eelarvete ja tuntud brändide toodetes olev komponent tundub ilmselt kindlam ja usaldusväärsem, kui ka päris musta küüslaugu tootepakki ostukorvi ei pane. Eriti nunnud on väiketootjate omavahelised koostööd, kus näiteks lambajuustu sisse lisatakse musta küüslauku.
Kogu Musta Umami lugu on tore just hea energia ja aktiivse tegutsemise pärast. Siin on tunda, kuidas Marguse isiksus on justki brändi peamine imagoloogiline tugi. Sellest on saates ka juttu. Õpetussõnadeks olgu see, et üks osa sinu väikese toodangu brändiks saamisel on just sinul, võtmeisik. Vahest ongi nii, et poed võtavad lettidele pealtnäha toote, aga tegelikult hoopis ostavad brändi. Kõigile ju meeldib positiivse vaibiga element poe keskkonnas.
Kuula ja anna teada, kas oled Musta Umamit juba proovinud.
Eesti on üllatusi täis. Nimelt kohtasin meest, kes teeb piipusid. Jah, neid, mida suitsetatakse. (more…)
Uurin Marimo looja ja disaineri, Mariliis Pikkari käest, kuidas Marimo end turundab, et nii paljudes maades elavate inimeseni jõuda. (more…)
Kus see Merivälja tee 40 on? Ahhaa - jõuan maja ette ja seal kohe ongi parkla. Koguni 15 parkimiskohta, nagu ma hiljem kuulsin.
Tegelikult on see väike ja hubane kinosaal koos suure ekraani ja mugavate istmetega. Ruumi kõige silmapaistvamaks elemendiks on kuldses raamis pilt seinal, kirjaga: "Star was born". Maas on pehme vaip ja seinadki on ilmselt mingist heli summutavast materjalist. Märkasin seda kohe, kui oma tehnikat üles seadsin. Ruumi astub agentuur La Ecwadori omanik ja tegevjuht, Heily Aavik, käes tass kuuma kohvi. "Ma ei mäleta, kuidas sa kohvi soovisid, ilma suhkruta, jah?".
"Ilma ja täiesti mustalt" vastan ja mõtlen, et pärast saan kohviluristamise jutu seest välja lõigata - pole hullu.
Heilyl ei ole mingit mikrofonihirmu. Maja on tema vastsündinud lapsuke ja mul on kõvasti tegemist, et saade ei veniks liiga pikaks.
Miks ikkagi ehitada uus büroohoone? Maja ise on sellele küsimusele kõige parem vastus. Kompromissitu kvaliteet ja detailiderohkus mõjuvad tänasel Tallinna ärihoonete maastikul lausa luksuslikuna. Kõige jahmatavam on stilistiline ühtsus, tunda on nii arhitekti, kui ka sisekujundaja kätt.
Nad ju elavad seal. Reklaamiagentuuri töö on üsna pingeline ja täis ootamatusi ning pikki reede õhtuid. Uskuge mind, ma tean. Reklaamiagentuuriks on seda maja natuke palju nimetada, arvestades, et ta võtab maja osast ainult poole. Majja sisenedes võiks arvata, et tegu on järjekordse uhke restorani või kohvikuga. Kohviku taga oleva fotostuudio järgi võiks arvata, et tegu on hoopis fotostuudioga, mille küljes on noobel söögikoht. Meediaruumis istudes jääb helistuudio naabrusesse ja mõlemad asuvad keldris, kuhu jõudmiseks tuleb samuti kohvikust mööduda. Saates ei jõudnud kõike mainida ja kohviku nimi on LaWe. Kontseptsiooni järgi siis stuudioköök, koolitusruum, tähistamisruum, koosolekuruum ja mida kõike veel.
See on omalaadne valdkonnakeskus, kus ruumid toimivad nii reklaamiagentuuri pesana, kui ka renditavate funktsioonidena. Alumise korruse ruume saab välja rentida ka täiesti reklaamiagentuuri mittepuutuvatele seltskondadele ja samas ka kasutada neid agentuuri tarbeks. Seega vastus küsimusele: kuidas see investeering ennast tasa teeb, peitub ruumide funktsionaalsuses.
Taustasüsteemina episoodist kuuldud LaEcwadori ruumide ajalugu annab aimu säärase maja sünnist. Selge see, et uus büroohoone ei olnud välkmõte ega ka lihtsalt üks järjekordne bürooruumide lahendus.
Maja välisilme järgi saan väga hästi aru, miks mainib Heily episoodis inimeste uudishimu. Usun, et Pirita elanikel on natukene kahjugi, et tegu ei ole päris avaliku ruumiga. Art deco ' ga vürsitatud funktsionalistlik välisarhitektuur jätab asjaliku ja kvaliteetse mulje. Büroohoone tegelikke võlusid on näha mööda Merivälja teed hoonest möödudes LaWe kohviku suurtest akendest. Kutsuvad kohvikutuled ja massiivne ukseportaal viitavad väga suure käidavusega avalikule hoonele. Nojah - omamoodi on see õige. Heily sõnade järgi tullakse sinna majja reklaamivaldkonna tegemisi tegema, kui et lihtsalt oma üheksast viieni tunde veetma.
Kõige rohkem avaldab muljet brändi ja hoone ühtsus. See pole pelgalt hoone, vaid väärtusmanifestatsioon. Hoonel on oma kindel sõnum edastada ja usun, et see jõuab ka kohale. Möödujatele ehk mitte nii kiiresti, aga bürood külastavale inimesele küll.
Siin on ka blogipostitus, mis selgitab logouuenduse tagamaid.
Reklaamiagentuuride logod kipuvad ikka muutuma tihemini, kui ehk teiste valdkondade ettevõtete logod. See on ka täiesti arusaadav, sest reklaamiseltskond elab ja hingab imagoloogiat 24/7. Postitusest selgub, et maja ehitamise käigus ühtlustati logo facelift maja interjööriga, et "uus lehekülg agentuuri raamatus" oleks kõik ühes stiilis kujundatud.
Jah - lihtsalt uus büroo ei oleks äritegu. Mitmetasandiliselt läbimõeldud ja statemendiga büroohoone aga küll.
Hades Geodeesia kontori koosolekuteruum. Minu vastas istuvad Tiit Hion ja Vaiko Veeleid. Koosolekute ruumi nurgas on näha ilmselt droonide või muu tehnoloogia pakendeid. Salvestusele saabudes paneb Vaiko suurelt ekraanil kinni mingi 3d laadis joonise või skeemi ja kuvab sinna minu poolt ette saadetud punktid, millest pidime rääkima.
Kuna ma olen omajagu podcastide episoode ja raadiosaateid teinud, siis üldiselt tunnen ära, kui saatekülalised on pisut kohmetud ja ei tea, mida oodata. Kohe, kui olen oma mikrofonid ja salvestuse tööle saanud, läheb jutt lahti. Nagu episoodist kuulete, tulevad kõik vastused täiesti ladusalt ja esialgne kohmetus kaob.
Võtan selle kokku sõnadega: tundmatu tööpõld. Jah, nad tegelevad andmete töötlemisega, aga seda täiesti uuel tasandil. Kui eelnevalt saadi maastiku või ehitise erinevate punktide asukoht teada ühe täpi haaval, siis nüüd toimub kõik sadu kordi kiiremini ja jõudsamalt. 3d tehnoloogia võimaldab teada saada tuhandete punktide asukoha üheaegselt ning lisaks salvestada see koheselt ka andmekandjale. Sealt liigub punktipilv arvutisse, kus seda töödeldakse vajaliku astmeni ning lõpptulemuseks on joonised, mudelid või kasvõi video.
Mis vahe on tavalise drooniga saadud video ja 3d skanneriga mõõtva drooni videol? Ühel puhul ongi lõpptulemuseks ainult video, teisel puhul on video lihtsalt üheks paljudest väljunditest. Näiteks saab üle ehitatava teelõigu sõitnud spetsiaalse drooni kogutud materjalist teada tee servas oleva killustiku hunniku kõrguse ja mahu.
Mind ajas natuke segadusse mõiste "punktipilv". See ongi 3d skännerite poolt kogutud informatsioon ruumis asuvate objektide kohta. Tavalisel inimesel pole selle pilvega midagi peale hakata, sest tegemist on mahuka andmekoguga. Küsimus ongi laiades võimalustes, mida 3Di töötlejad sellest punktipilvest oma spetsiaalsete programmide abil välja võluda suudavad.
3d ongi uue lähenemise võti ja seetõttu sai uueks brändi nimeks: 3Di. See lühike nimi sisaldab nii kolmedimensioonilist käsitlust kui ka informatsiooni. Seda kõike üheaegselt ja ammendavalt.
Võiks ju arvata, et mõõtmisvahendite asendumisel uute ja tänapäevastega, ei muutu tööpõllul midagi. Osaliselt on see väide õige, aga samas ka vale. Nimelt avab uus tehnoloogia nii palju uusi võimalusi, et Hades Geodeesia eestvedajad - Tiit ja Vaiko ei taha ennast enam seostada sõnaga "geodeesia". Teoreetiliselt on geodeesia ikka samasugune, aga ühiskonna arusaam sellest sõnast seostub vanamoodsa, punkt-punkti haaval mõõtmisega. 3d punktipilv on kõikjal maailmas täiesti uudne lähenemine ja selle kõik rakendused on veel leiutamata.
Praegusel hetkel on 3di.ee veel tegemisel ja ootab valmimist, kuid väike tükike tulevast maailmast on juba näha. Mõistagi on visuaalne uuendus sisulise muudatuse väljund, mitte et samale teenusele pandi lihtsalt uus pakend ja nimi. Interjuust sai minule selgeks, et kõige olulisima muutuse toimub ettevõtte teenustes. Osaliselt on vaja uued teenused välja töötada ja teisalt leida nende rakendus klientide harjumuspärases töökäigus. Näiteks kinnisvarahaldur ei pruugi teadagi, et läbi kolmedimensioonilise mõõtmise, võib ta teadlikuks saada kasvõi igapäevaselt objektil toimunud arengutest. Seega on facelift suunatud peamiselt uute klientide saamiseks ja ettevõtte uute võimaluste ja lahenduste teadvutamiseks. See on ettevõtte uus hingamine.
Saates rääkisid:
Vaiko Veeleid, Hades Geodeesia juhatuse liige
Tiit Hion, Hades Geodeesia juhatuse liige.
Ärisaade alustab. See ei ole tavaline sisuturundussaade, kuigi vormiliselt on tegu just sisuturundussaatega. Ma ootan siia just selliseid, kes midagi äriliselt erilist korda saatnud ja kes soovib oma lugu ka teistega jagada.
Äritegusid on mitmesuguseid. Mõned loovad uue imago, teised tulevad välja uue toote või teenusega, mis turgu vapustab. Kui äge on äge? Sellele küsimusele vastust ei ole, kuna paljud ägedad ja huvitavad tegemised jäävad lihtsalt kõikide teiste varju.
Mõni ettevõte küll räägib oma tegemistest, aga läbi napi reklaamikommunikatsiooni ei ole võimalik erilisust esile tõsta ja nii jääbki mõni hea ärisamm nähtamatuks.
Väga lihtne - võta minuga ühendust ja arutame teemat.
Kõigepealt muidugi podcasti episood, ehk saade ise.
Sellele lisaks kirjutan igal teemal ka artikli, mille avalikustan siin veebilehel
Lisaks loon ka audiogrami ja postitan seda Ärisaate Instagrami kontole