Siin postituses räägin kodulehe tekstidest ning põhjendan ära miks peavad kodulehe tekstid olema pikad ja põhjalikud.
Ma ei kirjutaks seda postitust, kui ma ei peaks iga nädal vaidlema kodulehe tekstide pikkuse osas. Panen kirja ka veel mõned müüdid ning püüan need ümber lükata.
Sellist hoiakut kohtab aina vähem. Õnneks. Mõned aastad tagasi oli üheekraani-statement, nagu amen kirikus - lihtsalt peab ja kõik! Vaielda ei ole võimalik. Seega ma olen ise kaassüüdlane, kuna lõpuks annad järgi ja teedki täpselt sellise esilehe, nagu vaja.
Selgitan siis lähemalt, miks. Vanal ja hallil ajal olid kõik arvutimonitorid suured ja klaasist. Peamine resolutsioon oli 800 x 600. Tänapäeval pole vist isegi nutikelladel sellist resolutsiooni. Ei - eksin! Apple Watchi resokas on 312 x 390, aga ikkagi. Monitori diagonaal oli enamasti 15 tolli ja see oli täiesti mõistlik suurus. Kuna pidevalt oli tunne, et asjad ei mahu ära ja kuidas sa sinna ekraani serva alla ikka piilud, siis püüti kogu informatsioon kohe ära mahutada.
Rullikuga hiiri eriti ei leidnud või siis ei osatud neid veel kasutada, igatahes oli internet uus asi ja koduleht oli luksus. Ta pidi kogu info avanedes edasi andma. Uskuge mind - koduleht ei avanenudki kohe, vaid peale mõnda aega. Modem oli see vidin, mis piiksus enne tööleminekut ja interneti kiirus oli ülemõistuse väike. Aastad möödusid ja monitorid venisid aina suuremaks, kuni jõuti sinnamaani, et sinna polnud enam midagi näidata, sest kogu info mahtus ilusasti ära. Muutus ka kodulehe funktsioon. "Teretulemast meie kodulehele" - visiitkaardist sai väike romaan või novell. Kanal, kuhu paisata kogu äritegevuse proosaline peegeldus. Seega venisid paljud sisulehed juba väga pikaks, esilehtedest rääkimata. Korraga tekkis olukord, kus arvutimonitorile kuvatav info ei vaevelnudki enam ruumikitsikuse käes, vaid hakkas omandama juba kauni kujunduse tunnuseid. Erinevad plokid, igaüks omas kujunduskastmes, esitlemas infot erinevates lahendustes - see oli juba digitaalne ajakiri.
Kahjuks jäid paljud hoiakud ikka samaks. Kuigi kodulehtede sirvijad rullivad meetrite viisi väljamaiseid ja kodumaiseid lehti, siis endiselt soovivad paljud ikka vanamoodi esilehte.
"No heakene küll, las siis sisulehed venivad nii pikaks, kui tahavad, aga esileht peab ühele ekraanile ära mahtuma!". See on umbes sama hoiak, kui eelmise sajandi algusaastatel oli korstendega: kuigi paljudes majades juba olid korstnad, siis leidus ka neid, kes toda uut suitsutoru omaks võtta ei soovinud. Köeti ikka samamoodi: alguses ahi korralikult kuumaks ja siis tuulutame. Silmad harjuvad varsti ära.
Õnneks on tänapäeval ka neid, kes vanadest hoiakutest enam kinni ei pea. Kodulehe info saab vabalt hingata ja ruumi kasutatakse õhutamiseks ja tähtede-piltide tuulutamiseks.
Mul on kurb vaadata, kuidas paljud väikesed ja nunnud Eesti ettevõtted punnitavad oma kodulehele paar kohmakat rida ja sellest piisab. Kusagil kõvaketta kauges nurgas peaks olema ka üks tunamullu tehtud tootepilt ja firma juhist on aegade algusest saadik üks pilt. Need klopsime kenasti kokku ja koduleht valmis. Me ei soovi endast jätta lobiseja kuvandit - oleme asjalikud ja ratsionaalsed.
Millest selline väärhoiak? Ilmselt üliagaratest müügimeestest, kelle ohtrad müügimaterjalid tekitavad vastumeelt. Pikki tekste seostatakse enamasti enese liigse eksponeerimisena. "Pläralära-Leenu juttu ei viitsi keegi kuulata." ja "Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi."
Täna on olukord sootuks teine: info üleküllus ei tulene mitte põhjalikest kirjeldustest, vaid pealiskaudsetest löökreklaamidest. Google robotid otsivad luubiga ratsionaalseid ja põhjalikke tekste, et nendest siis infoskeeme kokku panna. Viimased saavad aga aluseks otsitulemuste pingerea koostamisel. Kätte on jõudnud klassikaline ajastu: see on väärikas hoiak ja nüanssiderohke selgitus. Tegelik konkurents on väga harva hindade põhjal, sest tegelik eelistus põhineb hoopis tunnetuslikel argumentidel. "Mulle meeldib Circle-K, kuna neil on asjad alati nii" ja "Ma käin alati Rimis, sest seal on kõige parem see ja teine."
Tihedas konkurentsis valivad tarbijad teisiti, kui defitsiidi tingimustes. Iga äri kohus on selgeks teha töötamise põhimõtted ja teenuste ning toodete pakkumise alused. Väärtusmaailm peab läbi kumama igast kommunikatsioonitükist, sest päeva lõpuks saab sellest peamine otsustamise kriteerium.
Kodulehe teksti peavad olema põhjalikud selleks, et edasi anda oma peamist konkurentsieelist. Kui kõik kausse tootvad ettevõtted ütlevad, et nad on pühendunud ja professionaalsed, siis tegelikult ei ütle nad midagi. Esimene, kes räägib oma põhimõtetest ja töömeetoditest, paneb aluse sisulisele eelistusele. Koduleht on enamasti üks vähestest kommunikatsioonikanalitest, mis on päriselt ettevõtte enda oma. Seetõttu tuleb kodulehe tekste käsitleda erilise hoole ja armastusega.
Selles raamatus ei räägita otseselt kodulehe tekstidest, küll aga reklaamist ja reklaamtekstidest. Mõnusas ja lihtsas maakeeles, arusaadavalt ja köitvalt. Soovitan lugeda, sest tegemist on väga hea kirjandusega. Raamatus võrdleb autor head reklaamteksti autoavariiga, mis sunnib sind olukorda hindama, kui sa seda ise ei tahaks. Lisaks sellele näitele on seal palju teisi jõulisi võrdkujusid, mis annavad õige suuna müügitöö ja reklaamtekstid koostamisel. Kodulehe tekstid ongi tegelikult reklaamtekstid, sest koduleht pole midagi muud, kui reklaam sinu ettevõttele.
Reklaamtekstide kirjutamise põhialuseid saad õppida siin.
Kodulehe abi teenust saab tellida siit.