Koostöö reklaamiagentuuriga on tegelikult nii, nagu koostöö mistahes teise ettevõttega. Kuna tegu on loovorganisatsiooniga, siis arvatakse sageli, et nad funktsioneerivad kuidagi teistmoodi või et nende päev möödub teistmoodi. Tegelikkuses on reklaamiagentuur väga vana ettevõtlusvorm ja alguse saanud lääne tsivilisatsioonist. Väidetavalt oli esimeseks reklaamiagentuuriks William Taylor, mis loodi juba aastal 1786. Kuna Eesti aladel möllanud punakatk lõikas katki vaba ettevõtluse järjepidevuse, siis on meie põlvkond sunnitud väga suure portsu ärikultuurist järele õppima ja endale selgeks tegema. Etteheiteid ma ei tee, sest Eesti firmad on teinud läbi meeletult suure hüppe võrreldes paarikümne aasta taguse olukorraga. Siiski on vahel hea üle korrata põhitõed ja üldised hoiakud, mis tulevad reklaamiagentuuriga suhtlemisel kasuks.
Sageli tundub enda ettevõtte sisemiste ja väliste probleemide avaldamine kellelegi teisele osapoolele üsna ohtlik teguviis ja nii jõutakse vahel agentuuri laua taha probleemi lõpptulemuse, mitte selle põhjusega. Andes reklaamiagentuurist koostööpartnerile võimalikult selge ja laiapõhjalise ülevaate, saavad nemad aidata teil lahendada ülesandeid palju täpsemini. Tööstusspionaaž toimub tegelikult ka Eestis ja ma ei pea info lekkimist sugugi väheoluliseks, kuid selle vältimiseks on olemas kokkulepped ja konfidentsiaalsuslepingud. Olen ka ise agentuuris töötatud aastate jooksul alla kirjutanud nii mõnelegi sellisele.
Näiteks kui soovid ettevõtet lähimas tulevikus müüa aga ei avalda seda oma reklaamiagentuurile, siis ei pruugi lõpptulemusena tulla kampaaniat, mis tõstaks ettevõtet piisaval määral ahvatlevaks. Või kui Eesti turule on tulemas sinu kõige ohtlikum konkurent, siis ilma seda teadmata suhtub agentuur ülesandesse hoopis teistmoodi.
Ma pakun, et reklaamiagentuur oskaks mõlema ülaltoodud näite puhul pakkuda välja selliseid lahendusi, mille peale ise ei tulekski.
Peale seda, kui reklaamiagentuuriga koostöösvalminud kampaania või muu aktsioon sai läbi, on väga soovitatav jagada tulemusi ka reklaamiagentuuriga. Sealhulgas mitte ainult töö käigus tekkinud probleeme vaid ka võite. Vahel on müügitulemused ettevõtte konfidentsiaalne info ja seda ei tohi jagada, sellisel puhul saab võrrelda mõnda eelmist perioodi ja tuua välja müüginumbrite muutumised. Reklaamiagentuur saab teha omad järeldused ja järgmiste kampaaniate puhul pakkuda sellist töökorraldust ja lahendusi, mis muudavad müügitulemused veelgi paremaks.
Ma ei saa väita, et koostöö reklaamiagentuuriga pole võimalik siis, kui sul puuduvad igasugused turundusteadmised. Loomulikult on see võimalik. Lihtsalt selle jaoks, et olla kursis kõikide terminite, võtete ja käikudega, on soovitatav endale põhimõisted selgeks teha. Ja veel enamgi - tõhusa koostöö eeldus on orienteerumine keerulisel turundusmaastikul. Teisel pool lauda on raske istuda siis, kui pead kogu aeg küsima, et mida see või teine termin tegelikult tähendab. Hoopis hullem on siis, kui püüad jätta tarka nägu ja jätad küsimata.
Eks reklaamiagentuuriga koostöö harib nagunii ja reklaamiagentuurid peavad olema kursis kõige uusimate turundusteemadega, kuid töö läheb hõlpsamalt siis, kui põhiteadmised on omandatud.
Lõplike otsuste langetamine reklaamiteenuse tellimise puhul on alati kliendi käes. Siiski on mõttekas lasta reklaamiagentuuril pakkuda välja oma lahendused ja strateegilised suunad, kuidas lahendada turunduslikud küsimused just nii nagu kõige kasulikum. Koosolekute ja arutelude käigus tekivad tavaliselt kõige paremad mõtted siis, kui reklaamiagentuuriga suheldes ei ole jäme ots sinu käes.
Toon selle punkti siia sisse just tänu isiklikule kogemusele. Mõne suuremahulisema koostöö puhul soovitan kindlasti mitte jätta suhtlust agentuuriga vaid valmimistähtaegadega seotuks, vaid saada kokku ja arutada asju ka vahepeal. Staatuskoosolekud toimuvad tavaliselt kindlaks määratud aegadel, näiteks korra kuus või iga paari nädala tagant. Olen tähelepannud et ilma konkreetse eesmärgita koosolekud annavad mõlemale osapoolele parema arusaama teineteise tegemistest ja lisaks tekib vahest just sellistel koosolekutel häid ideid.
Selline koostöövorm tuleb kõne alla siis, kui agentuur ja klient on juba mõnda aega koostööd teinud ja tuntakse teineteist läbi ja lõhki. Koosolekul annad agentuurile edasi oma kavatsused ja ootused vabas vormis. Selle peale koostab agentuur ise briifi (seda nimetataksegi debriifinguks) ning kannab selle ette kas järgmisel koosolekul või suheldakse edasi meilitsi. Agentuuril on sageli oma nägemus asjadest ja seda seika ei ole mõtet raisku lasta minna sellega, et tellitakse enda poolt ette nähtud tööd ja lahendused. Muidugi on sellisel puhul mõttekas anda ette ka eelarve, mille agentuur ise ära jaotab.
Ma ei saa väita, et selline koostöövorm igal juhul sobib, aga kindlasti on see mõte väärt proovimist.
Pikemaajalise koostöö puhul kujunevad eelarvemahud enamast ise välja ja need ei tekita üllatusi. Esimest korda reklaamiagentuurilt tellides jõutakse kiiremini soovitud tulemuseni siis, kui lahendamata võrrandis on vähemalt üks kindel väärtus.
Loodan, et saite näpunäidetest abi. Juhul kui midagi jäi arusaamatuks, siis võite mulle kirjutada või postituse alla kommenteerida.