Käisin hiljuti Kama3 poolt korraldatud koolitusel rääkimas sihtgruppidest. Kuulajateks olid väga andekad ja vahvad noored, peamiselt gümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Ma pean tunnistama, et noor põlvkond omandab kõike ülehelikiirusel ja suudab mängleva kergusega tuua teoreetilised teadmised reaalsusesse. Siiski on reklaaminduses sellised elemente, mida ei ole võimalik omandada. Neid võib väga osavalt järele aimata.
Näiteks seeniorite sihtgrupp on noorte jaoks suhteliselt keerukas pähkel. Kuidas saada aru, mida pensionärid soovivad ja kuidas reklaamisõnumeid õigesti formuleerida. Meie ajastu on eriline seetõttu, et korraga eksisteerib väga erinevate taustadega inimesi. Näiteks Ameerika Ühendriikides on üsna tavapärane see, et vanaisa pärandab oma ettevõtte pojale, ning see omakorda võtab tööle enda poja - vanaisa jaoks pojapoja. Eesti oludes on selline asjade käik võimatu, kuna taoline vanaisa oleks juba ammu küüditatud või tapetud. Seega - meie noor põlvkond peab täpseks sihtgrupi tabamiseks väljuma enda infomullist ning sisenema seeniorite põlvkonna infoväljakule.
Pensionäride põlvkond on Eestis sageli reklaamivaenulik ning suhtub pakkumistesse ja kampaaniatesse veelgi ettevaatlikumalt, kui rahvusvahelisel turundusmaastikul räägitakse. Sõnumid peavad olema lihtsad ja ilma keerutamata ning brändiväärtusmaailma pole mõtet rõhutada. Edukas reklaamisõnum meie seeniorite põlvkonnale väärtustab pensionäride vanust, toob välja ratsionaalsed hüved, mis pakkumisega kaasnevad ja räägib täpselt ära - mida selle raha eest saab. Kampaaniat üles ehitades on mõtet kaaluda pabermeediat, raadiot või televisiooni ja arvuti, interneti ning e-maili aadressi olemasolu ei saa pidada loomulikuks.
Kuid ka Eesti pensionäride sihtgrupp ei ole ühtne: nimelt on osad vanainimesed väga edukalt noorte infoväljas. Jälgivad Facebooki voogu, kõnelevad Skypes ja saadavad omavahel e-maile. Selliseid edumeelseid pensinäre saab ilma teisi halvustamata tabada näiteks sotsiaalmeediast.
Kõige keerukam on noorel inimesel mõtelda samamoodi, kui tema vanaisa või isegi vaarisa. Selleks soovitan minna oma vanavanematele külla ja lihtsalt rääkida nendega, sirvida elutoa diivani laual olevad ajakirju ning vaadata koos õhtul telekat.
Lisan paar asjalikku linki teemakohastele artiklitele:
SEENIORITELE SUUNATUD TURUNDUS
Tööealiste sihtgrupiga on tunduvalt lihtsamad lood. Nad mõistavad enamasti ka keerukamat reklaamikeelt ja oskavad lugeda ka väärtussõnumit. Kui nüüd järele mõtelda, siis enamus reklaami ongi suunatud neile. Peamine reklaamimassiiv ründabki meie tööealist seltskonda.
Üldist näpunäidet on raske välja tuua, kuna ka selles sihtgrupis on palju erinevaid kihistusi ja väärtuslembeseid gruppe. Kõige lihtsam ja labasem küsimus sellisel puhul on: "kas vein, õlu või vesi?". Soo, geograafilise asukoha, täpse vanuse järgi on samuti võimalik tabada õigeid inimesi, kuid õigem viis leida äriliselt õige sihtgrupp on väärtusmaailma järgi.
Tööealise sihtgrupi suurim häda ongi sõnumite paljususes. Kuna Eesti sihtgrupid kipuvad olema üsna väikesed ja üksteisega põimunud, töötab reklaamides hoopis üks teine kriteerium: silmatorkavus.
Sõnum, mis kõikidele meeldib ja kõike tolereerib, ei pruugi olla meeldejääv. Meeldejäävate reklaamide tunnuseks ongi enamasti see, et nad ei jäta kedagi külmaks. On positiivseid ja negatiivseid hoiakuid, kuid mitte leiget ükskõiksust.
Lastele reklaamides on kõige olulisem lugeda esmalt läbi reklaamiseadus ja kõik sätted näiteks Tarbijakaitse kodulehelt. "Osta meie mänguasjaosakonnast kaks kolli ja võida kolmas tasuta", see on täiesti keelatud sõnum. Lapsi ei tohi üles kutsuda ostu sooritama, ega ka mõjutama oma vanemaid ostu sooritamisele. Iga lastele suunatud reklaamikapaania detail tuleb täpselt läbi kaaluda ja veenduda, et ta ei läheks ühegi seaduse või nõudega vastuollu.
Ilmselt on Tarbijakaitseamet uuendanud oma kodulehekülge ja nende kunagine, asjalik artikkel lastele reklaamimisest ei ole enam kättesaadav. Kahju. Lisan siia lingina samuti päris asjaliku astikli ERR st.
Üldiselt meeldib lastele muinasjutt. Ükstapuha, millises vormis. See võib tunduda lihtsa ja labase loogikana, kuid tegelikkuses vorbitakse lastele päris palju kantseliitlikke ja ametlikke reklaame, nagu oleks tegu autovaruosadega. Muinasjutt on narratiiv või kaaslugu, mille sisse reklaami vaataja saab sukelduda koos reklaamitava tootega. Paljudel mänguasjadel on muinasjutumaailm juba välja töötatud - eesmärk ongi tõhus reklaamitöö ja branding.
Reklaamitekstide kirjutamisel on ülioluline arvestada sihtgrupi hoiakutega. Kõige lihtsam viis teada saada, kuidas sihtgrupp mõtleb, on nendega suhtlemine. Seega - unustage ära tavaline: "Tere, kuidas läheb?" ja asuge suhtlemisel kaardistama oma peades sihtgruppe.
Äripäeva Akadeemia reklaamitekstide kirjutamise kursusel käsitlen ka sihtgruppe. See ei ole seal küll põhiteema, aga siiski loovkirjutamise väga oluline aspekt.