Ülimalt stiilne ja äge bränd, mis torkab silma nii leviku kui ka väljanägemise poolest. Üks kõige olulisim koht Amanjeda juures on tema põhimõttekindlus. "Ma olen ka ise kõike seda, mida müün" ja täpselt selline point tuleb ka kommunikatsioonis välja. Episoodis räägin Katriniga just brändi aspektist ja sellest, et mismoodi sellist brändi üldse kasvatada ja teha. Amanjeda on minu jaoks üks neist inspireerivatest brändidest ja ma väga loodan et ka teie saate siit inspiratsiooni oma ettevõtete brändide arendamisel ja ehitamisel.
Rääkisime Taddy tegijate: Olevi ja Taneliga viimati 30.-ndal novembril. Siis oli nende ettevõte alles stardipositsioonil ja üritas aru saada, mis Eesti turul toimub. Tänaseks on nad juba omajagu edasi arenenud ja ka uue lähenemise leidnud. Kõrvalt on lahe teadvustada, kuidas viimased arengud tunduvad takkajärgi vaadates üsna loogilised, aga iga sammu taga on siiski omajagu kasvamist ja sünnitamist.
Kogu maailm liigub elektrooniliste lahenduste poole ja seda igas valdkonnas. Digiturunduses on analüütika juba nii orgaaniliselt sisse ehitatud, et ilma selleta ei kujutakski keegi mingeid tegevusi ette. Traditsioonilise meedia puhul on analüütika kaudne ja põhineb statistikal ning uuringutel. See on ka loogiline, sest näiteks välimeedia pinnast mööda jalutavat inimest pole võimalik kuidagi tuvastada.
Taddy on siiski leidnud mooduse, kuidas analüüsida inimesi, kes silmavad välimeedia reklaami. See on seotud tehnoloogia arenguga ja peaasjalikult näotuvastuse tarkvaraga. Kui ma keerutasin oma peas seda mõtet, mida kõike võiks kaamera välimeedia pinna juures tähele panna ja kuidas saadud infot kasutada, siis jõudsin üsna mitmete utoopiliste ideedeni. Samas tean ka seda, et igat uus lahendust on vaja arendada, läbi töödelda ja testida. See töölõik lasubki noorte tegijate õlgadel, kes ei ole kinni traditsioonilistes käsitlustes.
Ootan juba huviga järgmist Turundustunni episoodi Taddyga. Eelmine episood on siin.
Panen siia Taddy esilehe lingi, kus saab vaadata ja lugeda välimeedia vaataja analüüsi kohta.
Natuke allapoole kerides ilmub nähtavale video.
Välimeedia töötamise analüüsi saab tellida kirjutades aadressile:
info@taddy.ee
Head kuulamist.
Lisan siia kõik lingid, millest episoodis juttu oli:
Seesami reisikindlustus: https://vimeo.com/316960279
Brand Estonia: https://vimeo.com/299481813
Kalev Chocolates: https://vimeo.com/247636039
Viru Valge Making of: https://vimeo.com/43701154
Viru Valge: https://vimeo.com/43698938
Memorieslab: https://vimeo.com/133708062
Caviar Films'i
iseloomustab äärmiselt rafineeritud pildikeel ja sinemaatilisus.
See on see tunne, kui näed ühte kampaaniat, aga sa ei tea, kuidas sellel kampaanial läks. Kuigi väga tahaksid teada 🙂 Mul oli Maks ja Mooritsa hakklihakampaaniaga selline tunne. Andsin oma kiusatusele järele ja saatus ise natuke aitas kaasa, kuna hiljuti intervjueerisin Atria turundusjuhti, kes tegeles just selle kampaaniaga - Äripäeva raadio saates: "Eetris on turundusuudised". Jaa - ma tean, et see ei ole normaalse ja tavalise inimese jutt, aga kui sa oled töötanud üle paarikümne aasta reklaamiagentuurides ja sa näed kõiki Eestis toimuvaid turundusaktsioone teise pilguga, siis on see täiesti normaalne.
Seega - Mirjam Endla - Atria turundusjuht, oli nõus tulema minu podcasti ja rääkima sellest kampaaniast. Toimus aastal 2015. Võib olla nägite isegi? Järvel olid kahe tee vahel maailmatuma pika aja üleval välimeediapinnad ainult hakklihaga. Ka busside peal oli visuaal. Ühesõnaga kasutati pea kõiki klassikalisi meediakanaleid.
Ma rohkem siin ei räägi, lisan ainult kampaania teleklipi:
See kampaania sai väga põhjalikult läbi käidud. Uskuge mind - ta oli seda väärt!
Õppisin sellest saatest nägema asju teisiti: nutitelefoni äpp on lihtsalt üks väljund suurele pilvelahendusele. See tundub iseenesest mõistetav teadmine, isegi koolipoiss saab sellest aru. Kui toode on äpp, siis oleks ju loogiline, et ta saab ka vastavalt kommunikeeritud ja turundatud.
Paytailori puhul näiteks ei ole. Tegemist on intuitiivse baastasandi lahendusega, mis avab võimalused. Paytailoril on bränd olemas nii või teisiti, sest kõikide selle äppi kasutajate peades tekib varem või hiljem kuvand. Kuid makselahenduse puhul ei ole äppi kuvand seotud inimese enda kuvandi ega maailmavaatega.
Jah, ilmselt küll. Kuigi ma hetkel ei tea, et millist ühiskondlikku hoiakut Paytailor edastaks? Paytailor ei olegi sellise kommunikatsiooni suunaga tegelenud. Tegemist on rohkem platvormi, kui lõpptarbijaga. Paytailori klientideks on kaupmehed, kes pakuvad oma klientidele maksevõimalust. Nii, et kui keegi mingi läikiva logo kaela riputaks, siis see peaks olema kaupmees :). Siit tulebki Paytailorile idee - varustada kaupmeestest kunded Paytailori atribuutikaga.
Just - siin ongi tegu uue maailma lähenemisega, kus kummalisel kombel on kaupmees huvitatud sellest, et tema kliendid kasutaks kellegi teenust. Paytailoril on tegelikult olemas peale äppi ka oma kodulehekülg ja tajutav visuaalne kuvand. Vaata Paytailori kodulehte!
Jah - siin küll. Lahenduse lihtsus saab saatuslikuks nii kaupmehele kui ka lõppkliendile. Rääkisime episoodis ka sellest, et erinevates kultuurides on lisaks erinevatele keeltele ka erinevad nutitoimingute hoiakud. Need tuleb ära arvata ja täpselt paika panna selleks, et Londonis elav Jonathan saaks sekundi jooksul aru sellest, kuidas äppiga toimida. Kusjuures Jonathan ei pruugi käituda nutitelefonis samamoodi, kui näiteks Tartus elav Taivo.
Eesti on Paytailori jaoks liiga väike, kogu maailm on just paraja suurusega. Selle ettevõtmise tegemistesse on sünnist saadik sisse kirjutatud rahvusvaheline tasand. See omakorda tähendabki maailma tehnoloogilise arenguga sammu pidamist. Muideks - Paytailor on Eestis täiesti olemas ja töötab, äppi saab tõmmata siit ja siit
Minu vestluskaaslase kodulehe päises olev lause selgitab lahti ka Paytailori enda brändi põhialused: "Passion never fails". Vaadake Rode kodulehte siit
Järelmõte: ilmselt oleksingi pidanud selle episoodi salvestama juba inglise keeles 🙂
Kaevume sügavamalt brändiloome soppidesse ja vaatame, kuidas on see ajas muutunud. Kõigepealt üks faktiparandus: Coca Cola brändi väärtus on suurusjärk 80 miljardit eurot. Siin all ka informatiivne video, millele episoodis vihjasin.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Täpselt selline tunne on mul vaadates Eesti turundajaid maailmas. Õnneks on siin metafooris toodud Arno väga kiire õppija ja seda on rõõm näha. Selline väike ettevõtmine, nagu Vestige Verdant on väga lühikese ajaga jõudnud tegelikult kaugele. Enesekindla ja konkreetse suhtumisega bränd on omaks võetud nii Eestis, kui ka välismaal.
Üks osa kogu protsessist on loomulikult toode ja selle kvaliteet. Unikaalsus, mis võlub Eestis ja mujal. Ratsionaalsed argumendid on väga olulised ja ma ei püüagi neid kuidagi vähemaks rääkida. Lisaks neile, on olemas veel terve maailm, mida sihtgrupp tegelikult tarbib. See on väärtusmaailm.
Eesti sihtgrupp on teinud läbi suure hüppe viimase paarikümne aasta jooksul. See puudutab eelkõige brändide väärtusmaailma tajumist. Sinna juurde kuulub ka väärtusmaailma ostmine. Episoodis arutleme ka küsimuse üle: kui palju Vestige Verdanti tooteid veebipoest ostvad inimesed on toodet eelnevalt proovinud. Väga paljud ei olegi. Numbreid meil kahjuks ei ole aga siiski võime aimata, et toote ost toimub tänu eelnevalt saadud informatsioonile. Tegelikult tänu väärtusmaailmale. Vestige Verdanti väärtusmaailm ühtib väga paljude inimeste otsitud kuvandiga ja see annab ka esmakordsel ostul suure eelise.Seega brändi kuvand teeb imesi ja paneb inimese sooritama ostu pimesi. Nad ei ole ju toodet enne proovinud, miks nad peaksid siis usaldama? Episoodis toome väga banaalselt vorsti näite. Loomulikult on vorst lihatoode ja seega kuulub hoopis teise kategooriasse, aga müügiargumendid töötavad ikka samamoodi. Või tegelikult - unustame selle vorsti! Ma toon näite siitsamast Eestist: LaMuu. Eesti esimene ökojäätis. Mind huvitavad just need inimesed kes ei ole proovinud LaMuu jäätiseid. Hoolimata nende põhjustest, miks nad seda suurepärast jäätist proovinud ei ole, on neil selle toote suhtes mingi hoiak. Mul puudub küll statistika, aga kõnekeeles kõlab see hinnang umbes nii: "Aa - see on see jäätis, millest kõik räägivad".
Kui varasemalt turundati rohkem ratsionaalseid omadusi ja väärtusmaailm oli vaid aimatav, siis mida aeg edasi, seda rohkem ostavad inimesed toote näol ka väärtusmaailma. See omakorda muudab brändikommunikatsiooni olemust. Täna peab bränd olema relvastatud tugevamate tõutunnustega, selgeks kommunikeeritud väärtusmaailma ja kindlalt tajutava ühtekuuluvustundega.
Brändi ehitus on muutumas jõulisemaks ja rohkem väärtuspõhiseks. Ostuotsused saavad kallutatud kogutud väärtusinformatsioonist ja seda kohati ka alateadlikult.
Militaartehnika on tegelikult äri, nagu iga teinegi. Mõnede erinevustega valdkonnas ja tootearenduses. Äriline edu sõltub peaaegu alati valdkonna tunnetuses ja õigete tegevuste sooritamises. Intervjueerisin Threod Systemsi tegevjuhti Villiko Nurmojat, et teada saada, kuidas on õnnestunud väikesel Eesti militaartehnoloogia ettevõttel saada võrdlemisi lühikese ajaga suurte poiste laua taha.
Threod Systems väljapanek AAD18 näitusel, Lõuna-Aafrikas.
Põhjuseid on mitmeid - mida sügavamale vestlusesse laskume, seda rohkem avaneb erinevaid nüansse ja käike, kuidas just selles valdkonnas edu saavutada. Äärmiselt tähtis osa on ettevõtte kuvandil. Ilmselt on militaartehnoloogia valdkonnas kuvand isegi veel tähtsam kui tsiviilisikutele mõeldud kaupade müügis. Usaldusväärsust mõõdetakse aastates ja toote suunitluses.
Minu jaoks tekkis siin loos kaks liini - toote arendus ja kuvandi kasvatamine. Mõlemad samaväärselt tähtsal kohal. Villiko lausus intervjuus ühe väga tähtsa lause, see kõlas umbes nii: kui soovid kaugele jõuda, siis pead juba algusest peale end õigesti positsioneerima. Kuna olen viimasel ajal just positsioneerimisega päris palju tegelenud, siis tundsin siin ära selle koha, mis võiks huvi pakkuda paljudele neile, kes alles alustavad oma äriga.
Threod Systems kodulehekülg: https://threod.com/
Head kuulamist!
Nüüd alles, kus ma olen Turundustunni esimese episoodi juba avaldanud, räägin lähemalt oma podcasti mõtetest. Miks üldse asusin podcasti formaati tegema, kuidas on see seotud minu endiste tegevustega ja miks on kallak brändingul.
Podcast on minimalistlik formaat - ainult heli ja kõik! Jah sinna juurde võib lisada veel ka video, aga hetkel ma ei näe selleks vajadust. Mind võlubki see nüanss, et oled ainult sina ja jutt. Eriti siis, kui kuulad episoodi kõrvaklappidest. Kuulates podcasti näiteks töötegemise kõrvale ja kõlaritest, jõuab jutt sinuni just sellel hetkel, kui "radar on maas". See on täpselt see hetk, kus kuuled aga ei kuula.
Kui ma ütlen teile, et meie lähedal asub üks planeet, mis on punane ja kus elavad ainult sinised tiibinimesed, siis tegelikult genereerib teie aju juba nende sõnade lausumise ajal sellise paneedi koos tiibinimestega. Ehk siis aju visualiseerimisvõime on meeletult suur! Podcast kasutab ära seda inimaju potentsiaali ja lubab otse jutu rääkimise ajal sinu ajul kujutada ette erinevaid olukordi või probleeme. Kui näiteks lisame jutule ka muusikalise tausta, siis anname koheselt ajule lisamaterjali, et suunata visualiseerivat jõudu kuhugi suunas. Näiteks kujutage ette punast planeeti koos siniste tiibinimestega aktiivse trance muusika taustal! Jube lugu kas pole? Aga nüüd võtke seesama planeet, koos imeliste olenditega ja kujutage taustaks ette new age imeliselt kerget muusikat? Koheselt komponeerib teie aju samast olukorrast pisut lääge ja ideaalse maailma, mis sarnaneb muidugi Avatari filmile.
Ma ei soovi olla oma podcastiga nagu Kaspirovsky, kes maagiliste teleseansside ajal hullutas tuhandeid venelasi, vaid soovin lihtsat isiklikku kuulamissuhet. Olukorda, kus puudub kõik ebaoluline ja kus ainult hääle abil edasi antud mõte võimendatakse aju visualiseerimisprotsessori poolt sinule arusaadavaks tervikuks.
Podcast mõjub oma minimalistlikkusega.
Alustan oma podcastiga Turundustund. Heli ja muusika on mulle kogu aeg olnud südamelähedased, aga mingil kummalisel põhjusel olen podcastist mööda vaadanud ja ei ole pidanud seda mittemillekski. Mõnda aega tagasi avastasin enda jaoks nii podcasti kui ka raadiosaated ja nii ma siis asusin uurima seda võluvat maailma.
Mul vedas ja sain Äripäevaga jutule, et hakkan seal tegema saadet: Eetris on turundusuudised. Raadiosaade on podcastist natuke konkreetsema formaadiga – seal kehtib nii ajaline piirang ning sellest johtuvalt ka sisu tihedus. Podcast on mõnevõrra vabam saateversioon, kus jutuajamine võib venida pikemaks ja muidugi ka lühemaks.
Kuna sõidan iga päev palju autoga, siis on podcast minu jaoks ainlaadne võimalus saada erialast informatsiooni ja seda nii Eesti kui ka välismaistelt tegijatelt. Hetkel siin pikemalt ei peatu podcasti teemadel, saite vast aru, et olen sellest meediumist sisse võetud