Kaevume sügavamalt brändiloome soppidesse ja vaatame, kuidas on see ajas muutunud. Kõigepealt üks faktiparandus: Coca Cola brändi väärtus on suurusjärk 80 miljardit eurot. Siin all ka informatiivne video, millele episoodis vihjasin.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Täpselt selline tunne on mul vaadates Eesti turundajaid maailmas. Õnneks on siin metafooris toodud Arno väga kiire õppija ja seda on rõõm näha. Selline väike ettevõtmine, nagu Vestige Verdant on väga lühikese ajaga jõudnud tegelikult kaugele. Enesekindla ja konkreetse suhtumisega bränd on omaks võetud nii Eestis, kui ka välismaal.
Üks osa kogu protsessist on loomulikult toode ja selle kvaliteet. Unikaalsus, mis võlub Eestis ja mujal. Ratsionaalsed argumendid on väga olulised ja ma ei püüagi neid kuidagi vähemaks rääkida. Lisaks neile, on olemas veel terve maailm, mida sihtgrupp tegelikult tarbib. See on väärtusmaailm.
Eesti sihtgrupp on teinud läbi suure hüppe viimase paarikümne aasta jooksul. See puudutab eelkõige brändide väärtusmaailma tajumist. Sinna juurde kuulub ka väärtusmaailma ostmine. Episoodis arutleme ka küsimuse üle: kui palju Vestige Verdanti tooteid veebipoest ostvad inimesed on toodet eelnevalt proovinud. Väga paljud ei olegi. Numbreid meil kahjuks ei ole aga siiski võime aimata, et toote ost toimub tänu eelnevalt saadud informatsioonile. Tegelikult tänu väärtusmaailmale. Vestige Verdanti väärtusmaailm ühtib väga paljude inimeste otsitud kuvandiga ja see annab ka esmakordsel ostul suure eelise.Seega brändi kuvand teeb imesi ja paneb inimese sooritama ostu pimesi. Nad ei ole ju toodet enne proovinud, miks nad peaksid siis usaldama? Episoodis toome väga banaalselt vorsti näite. Loomulikult on vorst lihatoode ja seega kuulub hoopis teise kategooriasse, aga müügiargumendid töötavad ikka samamoodi. Või tegelikult - unustame selle vorsti! Ma toon näite siitsamast Eestist: LaMuu. Eesti esimene ökojäätis. Mind huvitavad just need inimesed kes ei ole proovinud LaMuu jäätiseid. Hoolimata nende põhjustest, miks nad seda suurepärast jäätist proovinud ei ole, on neil selle toote suhtes mingi hoiak. Mul puudub küll statistika, aga kõnekeeles kõlab see hinnang umbes nii: "Aa - see on see jäätis, millest kõik räägivad".
Kui varasemalt turundati rohkem ratsionaalseid omadusi ja väärtusmaailm oli vaid aimatav, siis mida aeg edasi, seda rohkem ostavad inimesed toote näol ka väärtusmaailma. See omakorda muudab brändikommunikatsiooni olemust. Täna peab bränd olema relvastatud tugevamate tõutunnustega, selgeks kommunikeeritud väärtusmaailma ja kindlalt tajutava ühtekuuluvustundega.
Brändi ehitus on muutumas jõulisemaks ja rohkem väärtuspõhiseks. Ostuotsused saavad kallutatud kogutud väärtusinformatsioonist ja seda kohati ka alateadlikult.
Militaartehnika on tegelikult äri, nagu iga teinegi. Mõnede erinevustega valdkonnas ja tootearenduses. Äriline edu sõltub peaaegu alati valdkonna tunnetuses ja õigete tegevuste sooritamises. Intervjueerisin Threod Systemsi tegevjuhti Villiko Nurmojat, et teada saada, kuidas on õnnestunud väikesel Eesti militaartehnoloogia ettevõttel saada võrdlemisi lühikese ajaga suurte poiste laua taha.
Threod Systems väljapanek AAD18 näitusel, Lõuna-Aafrikas.
Põhjuseid on mitmeid - mida sügavamale vestlusesse laskume, seda rohkem avaneb erinevaid nüansse ja käike, kuidas just selles valdkonnas edu saavutada. Äärmiselt tähtis osa on ettevõtte kuvandil. Ilmselt on militaartehnoloogia valdkonnas kuvand isegi veel tähtsam kui tsiviilisikutele mõeldud kaupade müügis. Usaldusväärsust mõõdetakse aastates ja toote suunitluses.
Minu jaoks tekkis siin loos kaks liini - toote arendus ja kuvandi kasvatamine. Mõlemad samaväärselt tähtsal kohal. Villiko lausus intervjuus ühe väga tähtsa lause, see kõlas umbes nii: kui soovid kaugele jõuda, siis pead juba algusest peale end õigesti positsioneerima. Kuna olen viimasel ajal just positsioneerimisega päris palju tegelenud, siis tundsin siin ära selle koha, mis võiks huvi pakkuda paljudele neile, kes alles alustavad oma äriga.
Threod Systems kodulehekülg: https://threod.com/
Head kuulamist!
Nüüd alles, kus ma olen Turundustunni esimese episoodi juba avaldanud, räägin lähemalt oma podcasti mõtetest. Miks üldse asusin podcasti formaati tegema, kuidas on see seotud minu endiste tegevustega ja miks on kallak brändingul.
Podcast on minimalistlik formaat - ainult heli ja kõik! Jah sinna juurde võib lisada veel ka video, aga hetkel ma ei näe selleks vajadust. Mind võlubki see nüanss, et oled ainult sina ja jutt. Eriti siis, kui kuulad episoodi kõrvaklappidest. Kuulates podcasti näiteks töötegemise kõrvale ja kõlaritest, jõuab jutt sinuni just sellel hetkel, kui "radar on maas". See on täpselt see hetk, kus kuuled aga ei kuula.
Kui ma ütlen teile, et meie lähedal asub üks planeet, mis on punane ja kus elavad ainult sinised tiibinimesed, siis tegelikult genereerib teie aju juba nende sõnade lausumise ajal sellise paneedi koos tiibinimestega. Ehk siis aju visualiseerimisvõime on meeletult suur! Podcast kasutab ära seda inimaju potentsiaali ja lubab otse jutu rääkimise ajal sinu ajul kujutada ette erinevaid olukordi või probleeme. Kui näiteks lisame jutule ka muusikalise tausta, siis anname koheselt ajule lisamaterjali, et suunata visualiseerivat jõudu kuhugi suunas. Näiteks kujutage ette punast planeeti koos siniste tiibinimestega aktiivse trance muusika taustal! Jube lugu kas pole? Aga nüüd võtke seesama planeet, koos imeliste olenditega ja kujutage taustaks ette new age imeliselt kerget muusikat? Koheselt komponeerib teie aju samast olukorrast pisut lääge ja ideaalse maailma, mis sarnaneb muidugi Avatari filmile.
Ma ei soovi olla oma podcastiga nagu Kaspirovsky, kes maagiliste teleseansside ajal hullutas tuhandeid venelasi, vaid soovin lihtsat isiklikku kuulamissuhet. Olukorda, kus puudub kõik ebaoluline ja kus ainult hääle abil edasi antud mõte võimendatakse aju visualiseerimisprotsessori poolt sinule arusaadavaks tervikuks.
Podcast mõjub oma minimalistlikkusega.
Alustan oma podcastiga Turundustund. Heli ja muusika on mulle kogu aeg olnud südamelähedased, aga mingil kummalisel põhjusel olen podcastist mööda vaadanud ja ei ole pidanud seda mittemillekski. Mõnda aega tagasi avastasin enda jaoks nii podcasti kui ka raadiosaated ja nii ma siis asusin uurima seda võluvat maailma.
Mul vedas ja sain Äripäevaga jutule, et hakkan seal tegema saadet: Eetris on turundusuudised. Raadiosaade on podcastist natuke konkreetsema formaadiga – seal kehtib nii ajaline piirang ning sellest johtuvalt ka sisu tihedus. Podcast on mõnevõrra vabam saateversioon, kus jutuajamine võib venida pikemaks ja muidugi ka lühemaks.
Kuna sõidan iga päev palju autoga, siis on podcast minu jaoks ainlaadne võimalus saada erialast informatsiooni ja seda nii Eesti kui ka välismaistelt tegijatelt. Hetkel siin pikemalt ei peatu podcasti teemadel, saite vast aru, et olen sellest meediumist sisse võetud