Alguses jagan paar head nippi, mida silmas pidada raadioklippide kirjutamisel. Pärast räägime Signe Ventseliga persoonibrändi loomise hirmudest ja kõhklustest. Kuna ma ka ise hetkel tegelen enda persoonibrändiga, siis tundsin, et mingit taolist lähenemist on vaja käsitleda. Mul on tegelikult väga hea meel, et viimasel ajal on just persoonibrändist nii palju juttu - teema on väga oluline. Loodan, et saate siit episoodist endale tuge ja häid ideid.
Signe Brändmooni koduleht on siin: https://brandmoon.ee/
See tuleb äge episood. Siin kuuled minu otsinguid ja kahte teemat. Jah, ma muutsin oma podcasti formaati. Natukene. Aga sellest ma siin rohkem ei räägi. Põhiteemad on loovkirjutamise märkused ja suurilma influencerid.
Kuna ma olen loovkirjutamise koolitusi nüüd juba 2 aastat pakkunud, siis mul on koguenud terve posu märkuseid, mis võiksid kõikidele reklaamtekstide kirjutajatele huvi pakkuda. Siin episoodis toon mõned neist välja.
Jeffree Star on vastuoluline ärimees, kes väljendab oma mõtteid ka Youtube kanali videoklippides. Just seal sai alguse omanäoline dokumentaalvideoklippide sari, mis maailmas laineid lõi. Toome koos Mairiga välja mõned seigad ja püüame sellele kõigele mingit kokkuvõtet teha.
Kuna episoodi formaat on natuke muutunud, siis olen väga tänulik, kui sa kommenteerid, et kas selline ülesehitus sulle meeldis või jäi midagi puudu.
Reklaamitekstide kirjutamine on osake ärikultuurist. See tähendab, et enne kui jõutakse reklaami lahenduse ja sõnumini, tuleb ära teha suur hulk eeltööd. Lihtne ja lühike sõnum välimeedia plakati peal tundubki seetõttu nii lihtne, et ta on ju nii lühikene. Kõik, kes on reklaame teinud, teavad, et lühikeste sõnumite kirjutamine ongi see kõige raskem.
Aga ma ei hurjuta niisama. Jagan siin episoodis ka 5 punkti, millest kinni pidada, et edukalt reklaame luua. Ma ei saa anda mingit täiuslikku reklaamiloomise reeglistikku, vaid näidispunkte, mis aitavad eeltööd põhjalikumalt teha.
Siin on link Äripäeva Akadeemia koolitusele: "Kuidas kirjtada reklaamtekste?"
Kui soovid minu loovkirjutamise töötuba enda firmasse tellida, siis kirjuta mulle siin jaluses oleva kontaktivormi kaudu.
Kahepäevase töötoa teemapunktid on siin.
Seekord räägin üksinda, ilma saatekülaliseta. Jututeemaks on mull ja tegu on pigem retoorilise aruteluga, kui et maailma sätestamisega. Tegemist on raudkindlate hoiakutega, mis vahest hoiavad tagasi nii ärilist edu, kui ka brändikuvandi jõulist arenemist. Võib olla jäi episoodist selgusetuks see, et mis puhul mullis olek väljendub. Toon siin välja mõned sellised juhtumid, mida ettevõtete puhul olen täheldanud.
Kindlasti on selliseid raidhoiakuid veel, hetkel lihtsalt ei tule pähe. Kui sul tuleb mõni selline mulli tundemärk meelde, mille vastu oled põrganud, kui vastu betoonseina - anna teada. Eredamad panen siiasamasse postitusse kirja.
Ülimalt stiilne ja äge bränd, mis torkab silma nii leviku kui ka väljanägemise poolest. Üks kõige olulisim koht Amanjeda juures on tema põhimõttekindlus. "Ma olen ka ise kõike seda, mida müün" ja täpselt selline point tuleb ka kommunikatsioonis välja. Episoodis räägin Katriniga just brändi aspektist ja sellest, et mismoodi sellist brändi üldse kasvatada ja teha. Amanjeda on minu jaoks üks neist inspireerivatest brändidest ja ma väga loodan et ka teie saate siit inspiratsiooni oma ettevõtete brändide arendamisel ja ehitamisel.
Rääkisime Taddy tegijate: Olevi ja Taneliga viimati 30.-ndal novembril. Siis oli nende ettevõte alles stardipositsioonil ja üritas aru saada, mis Eesti turul toimub. Tänaseks on nad juba omajagu edasi arenenud ja ka uue lähenemise leidnud. Kõrvalt on lahe teadvustada, kuidas viimased arengud tunduvad takkajärgi vaadates üsna loogilised, aga iga sammu taga on siiski omajagu kasvamist ja sünnitamist.
Kogu maailm liigub elektrooniliste lahenduste poole ja seda igas valdkonnas. Digiturunduses on analüütika juba nii orgaaniliselt sisse ehitatud, et ilma selleta ei kujutakski keegi mingeid tegevusi ette. Traditsioonilise meedia puhul on analüütika kaudne ja põhineb statistikal ning uuringutel. See on ka loogiline, sest näiteks välimeedia pinnast mööda jalutavat inimest pole võimalik kuidagi tuvastada.
Taddy on siiski leidnud mooduse, kuidas analüüsida inimesi, kes silmavad välimeedia reklaami. See on seotud tehnoloogia arenguga ja peaasjalikult näotuvastuse tarkvaraga. Kui ma keerutasin oma peas seda mõtet, mida kõike võiks kaamera välimeedia pinna juures tähele panna ja kuidas saadud infot kasutada, siis jõudsin üsna mitmete utoopiliste ideedeni. Samas tean ka seda, et igat uus lahendust on vaja arendada, läbi töödelda ja testida. See töölõik lasubki noorte tegijate õlgadel, kes ei ole kinni traditsioonilistes käsitlustes.
Ootan juba huviga järgmist Turundustunni episoodi Taddyga. Eelmine episood on siin.
Panen siia Taddy esilehe lingi, kus saab vaadata ja lugeda välimeedia vaataja analüüsi kohta.
Natuke allapoole kerides ilmub nähtavale video.
Välimeedia töötamise analüüsi saab tellida kirjutades aadressile:
info@taddy.ee
Head kuulamist.
Lisan siia kõik lingid, millest episoodis juttu oli:
Seesami reisikindlustus: https://vimeo.com/316960279
Brand Estonia: https://vimeo.com/299481813
Kalev Chocolates: https://vimeo.com/247636039
Viru Valge Making of: https://vimeo.com/43701154
Viru Valge: https://vimeo.com/43698938
Memorieslab: https://vimeo.com/133708062
Caviar Films'i
iseloomustab äärmiselt rafineeritud pildikeel ja sinemaatilisus.
See on see tunne, kui näed ühte kampaaniat, aga sa ei tea, kuidas sellel kampaanial läks. Kuigi väga tahaksid teada 🙂 Mul oli Maks ja Mooritsa hakklihakampaaniaga selline tunne. Andsin oma kiusatusele järele ja saatus ise natuke aitas kaasa, kuna hiljuti intervjueerisin Atria turundusjuhti, kes tegeles just selle kampaaniaga - Äripäeva raadio saates: "Eetris on turundusuudised". Jaa - ma tean, et see ei ole normaalse ja tavalise inimese jutt, aga kui sa oled töötanud üle paarikümne aasta reklaamiagentuurides ja sa näed kõiki Eestis toimuvaid turundusaktsioone teise pilguga, siis on see täiesti normaalne.
Seega - Mirjam Endla - Atria turundusjuht, oli nõus tulema minu podcasti ja rääkima sellest kampaaniast. Toimus aastal 2015. Võib olla nägite isegi? Järvel olid kahe tee vahel maailmatuma pika aja üleval välimeediapinnad ainult hakklihaga. Ka busside peal oli visuaal. Ühesõnaga kasutati pea kõiki klassikalisi meediakanaleid.
Ma rohkem siin ei räägi, lisan ainult kampaania teleklipi:
See kampaania sai väga põhjalikult läbi käidud. Uskuge mind - ta oli seda väärt!
Õppisin sellest saatest nägema asju teisiti: nutitelefoni äpp on lihtsalt üks väljund suurele pilvelahendusele. See tundub iseenesest mõistetav teadmine, isegi koolipoiss saab sellest aru. Kui toode on äpp, siis oleks ju loogiline, et ta saab ka vastavalt kommunikeeritud ja turundatud.
Paytailori puhul näiteks ei ole. Tegemist on intuitiivse baastasandi lahendusega, mis avab võimalused. Paytailoril on bränd olemas nii või teisiti, sest kõikide selle äppi kasutajate peades tekib varem või hiljem kuvand. Kuid makselahenduse puhul ei ole äppi kuvand seotud inimese enda kuvandi ega maailmavaatega.
Jah, ilmselt küll. Kuigi ma hetkel ei tea, et millist ühiskondlikku hoiakut Paytailor edastaks? Paytailor ei olegi sellise kommunikatsiooni suunaga tegelenud. Tegemist on rohkem platvormi, kui lõpptarbijaga. Paytailori klientideks on kaupmehed, kes pakuvad oma klientidele maksevõimalust. Nii, et kui keegi mingi läikiva logo kaela riputaks, siis see peaks olema kaupmees :). Siit tulebki Paytailorile idee - varustada kaupmeestest kunded Paytailori atribuutikaga.
Just - siin ongi tegu uue maailma lähenemisega, kus kummalisel kombel on kaupmees huvitatud sellest, et tema kliendid kasutaks kellegi teenust. Paytailoril on tegelikult olemas peale äppi ka oma kodulehekülg ja tajutav visuaalne kuvand. Vaata Paytailori kodulehte!
Jah - siin küll. Lahenduse lihtsus saab saatuslikuks nii kaupmehele kui ka lõppkliendile. Rääkisime episoodis ka sellest, et erinevates kultuurides on lisaks erinevatele keeltele ka erinevad nutitoimingute hoiakud. Need tuleb ära arvata ja täpselt paika panna selleks, et Londonis elav Jonathan saaks sekundi jooksul aru sellest, kuidas äppiga toimida. Kusjuures Jonathan ei pruugi käituda nutitelefonis samamoodi, kui näiteks Tartus elav Taivo.
Eesti on Paytailori jaoks liiga väike, kogu maailm on just paraja suurusega. Selle ettevõtmise tegemistesse on sünnist saadik sisse kirjutatud rahvusvaheline tasand. See omakorda tähendabki maailma tehnoloogilise arenguga sammu pidamist. Muideks - Paytailor on Eestis täiesti olemas ja töötab, äppi saab tõmmata siit ja siit
Minu vestluskaaslase kodulehe päises olev lause selgitab lahti ka Paytailori enda brändi põhialused: "Passion never fails". Vaadake Rode kodulehte siit
Järelmõte: ilmselt oleksingi pidanud selle episoodi salvestama juba inglise keeles 🙂
Kaevume sügavamalt brändiloome soppidesse ja vaatame, kuidas on see ajas muutunud. Kõigepealt üks faktiparandus: Coca Cola brändi väärtus on suurusjärk 80 miljardit eurot. Siin all ka informatiivne video, millele episoodis vihjasin.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Täpselt selline tunne on mul vaadates Eesti turundajaid maailmas. Õnneks on siin metafooris toodud Arno väga kiire õppija ja seda on rõõm näha. Selline väike ettevõtmine, nagu Vestige Verdant on väga lühikese ajaga jõudnud tegelikult kaugele. Enesekindla ja konkreetse suhtumisega bränd on omaks võetud nii Eestis, kui ka välismaal.
Üks osa kogu protsessist on loomulikult toode ja selle kvaliteet. Unikaalsus, mis võlub Eestis ja mujal. Ratsionaalsed argumendid on väga olulised ja ma ei püüagi neid kuidagi vähemaks rääkida. Lisaks neile, on olemas veel terve maailm, mida sihtgrupp tegelikult tarbib. See on väärtusmaailm.
Eesti sihtgrupp on teinud läbi suure hüppe viimase paarikümne aasta jooksul. See puudutab eelkõige brändide väärtusmaailma tajumist. Sinna juurde kuulub ka väärtusmaailma ostmine. Episoodis arutleme ka küsimuse üle: kui palju Vestige Verdanti tooteid veebipoest ostvad inimesed on toodet eelnevalt proovinud. Väga paljud ei olegi. Numbreid meil kahjuks ei ole aga siiski võime aimata, et toote ost toimub tänu eelnevalt saadud informatsioonile. Tegelikult tänu väärtusmaailmale. Vestige Verdanti väärtusmaailm ühtib väga paljude inimeste otsitud kuvandiga ja see annab ka esmakordsel ostul suure eelise.Seega brändi kuvand teeb imesi ja paneb inimese sooritama ostu pimesi. Nad ei ole ju toodet enne proovinud, miks nad peaksid siis usaldama? Episoodis toome väga banaalselt vorsti näite. Loomulikult on vorst lihatoode ja seega kuulub hoopis teise kategooriasse, aga müügiargumendid töötavad ikka samamoodi. Või tegelikult - unustame selle vorsti! Ma toon näite siitsamast Eestist: LaMuu. Eesti esimene ökojäätis. Mind huvitavad just need inimesed kes ei ole proovinud LaMuu jäätiseid. Hoolimata nende põhjustest, miks nad seda suurepärast jäätist proovinud ei ole, on neil selle toote suhtes mingi hoiak. Mul puudub küll statistika, aga kõnekeeles kõlab see hinnang umbes nii: "Aa - see on see jäätis, millest kõik räägivad".
Kui varasemalt turundati rohkem ratsionaalseid omadusi ja väärtusmaailm oli vaid aimatav, siis mida aeg edasi, seda rohkem ostavad inimesed toote näol ka väärtusmaailma. See omakorda muudab brändikommunikatsiooni olemust. Täna peab bränd olema relvastatud tugevamate tõutunnustega, selgeks kommunikeeritud väärtusmaailma ja kindlalt tajutava ühtekuuluvustundega.
Brändi ehitus on muutumas jõulisemaks ja rohkem väärtuspõhiseks. Ostuotsused saavad kallutatud kogutud väärtusinformatsioonist ja seda kohati ka alateadlikult.